“Nuk ėshtė mėkat pėr tė verbrin, as pėr tė ēalin, as pėr
tė sėmurin, as pėr ju vetė, tė hani nga shtėpitė tuaja,
ose nga shtėpitė e etėrve tuaj, shtėpitė e nėnave tuaja,
nė shtėpitė e vėllezėrve e tė motrave tuaja, nė shtėpitė
e xhaxhallarėve, tė hallave, tė dajave tuaj, nė shtėpitė
e tezeve tuaja ose tė atyre qė u janė besuar ēelėsat e
tyre, ose (nė shtėpitė) e miqve tuaj. Mund tė hani
bashkėrisht ose veēmas, nuk ėshtė mėkat.” (Nur, 61)